Thursday, July 17, 2014

Dirhma-Rannaküla-Vihterpalu

Viimasest matkast on möödas juba aasta...jah aasta, kuna lihtsalt pole aega ja eks tahtmisest jääb ka natuke puudu,et tihedamini metsa satuks telgi ja kotiga. Kuid korra aastas peab kohustusliku matka tegema ja see aasta sai valitud marsruudi Dirham-Rannaküla-vihterpalu. Kilometraaži tuli sinna 50km kanti ja üldiselt läks kõik hästi, mõni vill siin ja seal, aga see käib asja juurde...

Mõtlesin, et seeaasta kirjutan ka natukene päevikust mõned read mis sai tehtud ja mis jäi tegemata.

I päev(15 juuli)
''Naljakas, läksime Jonzia pool kaks magama, aga mul läks uni juba 4st ära...Mis siis ikka kui ajasin kuti üles, kiired kohvid, praemuna ja Baltijaama, kust edasi viib meid buss Nõvale kust istume ümber nr15 peale mis suundub Dirhami''
Hommik oli mõnus, kell 5 näitas kraadiklaas +15. Kott tundus hommikul kuidagi raskem kui ta õhtul oli. Baltijaama jõudsime  muidugi pea 20 minutit enne meie bussi. Mis muud kui kotid seljast ja hakkasime ootama, õnneks aeg rändas ruttu.
Väljavõte päevikust: ''Jõudsime õigel ajal Nõvale, kuna väike hirm oli, et jääme järgmisest bussist maha kuna buss Nõvale jõudis samal ajal kui teine sealt väljus. Õnneks läks kõik plaanitult''
Kupatasin Jonze kohe bussist välja, et too eesolevale bussile jõukas ja vajaduses seda kinni hoiaks...Õnneks seda vajadust ei tekkinud. Sõidsime Dirhami sadama poole 3kesi, peale meie oli veel mingi muhe habemik kes vedas kanelas lauajuppi. Hiljem metsas kolades trehvasime kogemata uuesti ja siis juba teretasime.
Väljavõte päevikust: ''Hetkel istume Põõsaspea neeme lähistel ning peame lõunat. Ilm on ilus kuigi yr.no järgi peaks sadama, aga õnneks pole sajusthaisugi. Päike paistab''



Jah, me veetsime oma esimese lõuna kellegi tagahoovis...Kohele jõudes nägime 3 tütarlast kes panid maja poole jooksu... Me ei tea siiani kas asi oli meis või kutsus vahest ema neid sööma...Ma muidugi loodan selle viimase peale.Esimene päev möödus küllaltki kenasti, ilm oli super. Oli nii jahutavat tuult kui kütvat päikest. Mida paremat sa tahta oskaks.
Väljavõte päevikust: ''Oleme laagris, kell on 3.01. Saime ikkagi Norrakate lubatud vihmasabinast osa. Näksin hetkel kuivatatud banaane ja naudin elu. Me Baseerusime kusagile Peerekülla mereäärda.Siin on hubane RMK lõkkeplats ja rannas laulvad liivad...Jonze ütles, et need teevad peeru häält.
Ma ei teagi...''

Hiljem selgus, et meie lähistel oli veel kaks RMK platsi, üks ülisuur ja teine natuke väiksem kui see millel me ööbisime.

II päev(16 juuli)
Väljavõte päevikust: ''Saime magama eile öösel alles veidi enne 12...Mis sest, et eelmine hommik oli äratus juba enne viite. Und lihtsalt ei tulnud. Hetkel on kell 9.30 ning plaan on hiljemalt 11st startida Nõva poole. Hakkame süüa tegema, ilm on pilves''

Hommik möödus ilusti...Kuigi kuna Jonze on teadatuntud muneja siis saime alles kella poole 1st laagrist jeehat, mille tõttu venis terve päev ääretult pikaks.
Väljavõte päevikust: '' Suht läks igasugune arvestus vasta taevast...Sest näiteks Nõva randa jõudsime alles 7 ajal.''

Kuna Jonzel oli Rannakülas tuttav siis nõvale me ei jõudnuki vaid käisime Rannakülast läbi, tankisime veed silmini täis ja otsustasime, et me oleme ikkagi ju ''RAMBOD'' ning rihime ikka mööda mereäärt nagu meil kombeks. Nii see ka läks. Rannakülast noo nii paar km oli puhas roog. Esimene jõeületus oli ka päris ''fun'', sest selleks pidime me jalanõud jalast võtma ja põlvini vees sumpama. Eemalt jälgis meid süstaga häära ning kaldast vaatasid neli inimest. Kui ma näeks 2 kutti põlvini vees sumpamas minu tagahoovis siis ma arvaks küll, et need on kergelt nupust nikastanud. Ma oletan, et nende mõte triivis samas suunas. Õnneks järgmised jõeületused olid juba lihtsamad kuna need asusuid Nõva rannas ja olid nn. liikuva jõesuudmega jõed,
mille ületuseks tuli teha meetrine hüpe.
Väljavõte päevikust: ''Laagrisse jõudsime alles 11st, päike oli loojunud kuna otsisime pea tund aega olematut laagripaika. Võibolla ta on olemas...Kaardil ta ju ometi eksisteerib. Ma lõpetan teise päeva blogi homme hommikul kuna praeguseks on juba liialt pime ja jube väsimus on peal''

Laagrisse jäime me Alliklepa randa...Veest paarkümmend meetrit. Tundus nagu see koht oleks kunagi päris uhke kuurort olnud, kuna kabiine oli seal mitmeid kus oleks saanud tavalised kajakad ujukate vastu vahetada, kui ma ei eksi siis isegi 4. See mis meie telgist natuke eemal oli, sellel olid augud sees. Mõni suur kaliiber oli sellest kas kogemata või tahtlikult läbi tunginud ja mitte korra vaid korduvalt. Jonze tegi kohe nalja, et näe ju siis oli  liiga pikk järjekord olnud ja mõnel viskas üle. Keegi luges kolmeni ja kuna kabiinist ei väljtud, avas tule :D Kuigi ma arvan, etsee põhjus oli midagi muud :D
Väljavõte päevikust: ''Me jäime Laagrisse alliklepa randa, siin on veneajast mingid riietuskaabiinid, millest ühest on suure kaliibriga läbi tungitud. Muidu igati vinks-vonks paik mändide all. Kaldasse tungib suur laine olenemata sellest, et tuult pole. 


Alliklepa laager(ausalt ka kell on 12, lihtsalt iso ja säri teeb imesi)

Pole ammu vist nii mõnusalt maganud...Merekohin kõrvus, sirtsud telgikõrval...Kogu looduse muusika oli esindatud. :)

III Päev(17 juuli)
Väljavõte päevikust: ''Hommik algas ilusti, vesi lõppes otsa just siis kui toidu olime valmis saanud. Õnneks asub laager ca. 10km kaugusel meie lõpp-punktist
e. Vihterpalust. Kell on 11.24...Hiljemalt 12st tahaks teele asuda. ''

See piirkond...tegelikult kogu see rannajoon oli fantastiline. Alustame näiteks majast mis asus Pereküla ranna lähistel. Künka otsa, mis oli oma 20 meetrit kõrge viis trepp. Kohe künka serval oli katusealune mille alla oli ehitatud tünnisaun vaatega merele. Nagu mis mõttes...ma olen elu aeg sellisest paigast unistanud. Künka servast 10+m kaugusel oli maja. 2.5 kordne palgist maja. Suurte akendega merepoole...Maja kõrval oli saun, mis oli samuti palgist, sauna eest viis alla omakorda trepp mida mööda said ka mere äärde. Kuid ei see polnud veel kõik. Kaldast viis merre sild mis oli oma 10 meetrit pikk ja otsast redeliga. Jonze ültes, et see
on küll ''fairy tail'' maja. Mida rohkem mööda rannikut edasi läksime, seda jõukamaks läks elanikkond ning suuremaks majad ja krundid. Ühe venna hoovis seisid 4 linnamaasturit: BMW; Lexsus; Audi; Porche. Ja muiduig see vaade mis avanes Ristna nina otsas mingi vana sõjaväeosa vundamendilt...ILUS, ILUS, ILUS

Väljavõte päevikust: ''Start oli peaaegu plaanipärane...kõigest 20 minutit hiljem. Kükitame Vihterpalu mõisa väravate taga, kuna lootsime, et sealt saab ikka vett või midagi osta, aga tutkit, selle asemel ripub aia küljes must-valge silt: ''Mõisas on pulmad,sisenemine võõrastele keelatud.''
Nii me siin kivi najal istume ja aega surnuks lööme kuna bussini üle 2h aega...''

Ja, ilm oli tõesti soe täna(17.07). Päike küttis ikka mõnuga ja selletõttu tunuds jänu kiirem tulema. Kuid õnneks leidus mõisa kõrval üks tore naisterahvas vanemas eas kes oli lahkesti nõus oma joogivett meiega jagama...Nii ta meid oma sauna suunas, näitas ära kust ja kuidas saab vett ja lubas istuda oma diivanil nii kaua kui süda ihkab. Me ei kuritarvitanud ta külalislahkust ning asusime esimesel võimalusel teele. Tänasime mammit kenasti ning soovisin ilusat päeva jätku. Jonze tegi mõned kõned veel oma Rannakülla sõbrannale, et välja uurida kust täpselt see Tallinna buss sealt Vihterpalust väljub, sest me oleks istunud oma tarkade nägudega peatusesse nimega ''Vihterpalu mõis'' Ja pärast kirunud nagu segased, et vales kohas olime. Õnnneks saime õigele rajale ruttu tagasi.

Ja nüüd ma siin olen...Õismäe korteris, läpptopp süles ja katsun midagi kunstilist siia blogisse voolida...Muidugi soovitan soojalt kõigile rännata meie jälgedes. (Jonathan aretab võimalikult ruttu goolge mapsi peale ka meie täpse teekonna mille ma siia blogisse võimalikult ruttu üles laen) Näete ilusat loodust, toredaid inimesei ja veel ilusamaid ja toredamaid maju(Mingil põhjusel just viimaste vaatamine on kõige huvitavam minu puhul)
Lähi ajal on lootust näha väikest filmikest kuid seniks olge lõbusad ja minge metsa!!
rohkem pilte http://public.fotki.com/TaigarV/dirham-rannakla-vih/
JA LÕPUKS KA VIDEO VALMIS https://www.youtube.com/watch?v=FSDRR6cCozY

Monday, July 14, 2014

Dirhami-Nõva-Vihterpalu

Aeg on lennanud linnutiivul ja kätte on jõudnud matkaeelne päev. Nimelt homme kell 6.10 ootab mind ja Jonse buss baltijaamas mis viib meid omakorda nõvale kust istume ümber, et saada Dirhami sadamasse. Aega on siis 4 päeva, et läbida ca. 50km, sest reedeks pean Tallinnas tagasi olema, kuna ees ootab igaaastane kalalkäik Ermistu järvele.

Pakkisin kotti ja avastasin, et asi on arenendud. Koti sisu on palju rohkem läbimõeldud ja kergem.
 (siit pildilt on puudu toit ja jalanõud)

Ees ootab kindlasti seiklusrohke, loodetavasti mõne katsumusega fun matk. Kindlasti saab filmitud ka kohustulik matkafilm ning teha ohtralt pilte. See aasta pean ka päevikut, et saaks normaalse blogipostituse teha ning matkafoorum.net'i matkapäeviku rubriigi alla midagi kribada. 
Eesoleval nädalavahetusel katsun siis valmis saada matkapäevikuga ning videomontaaži tahaks lõpetada järgmiseks nädalaks!

Monday, May 26, 2014

Dirhami-Nõva-Vihterpalu

Läks aega mis ta läks, aga üles ma ta leidsin, selle aasta esimese matkateekonna. Siin kohal suured tänud matkafoorumi kasutajale ''KuuseOkas'' kelle kaudu ma leidsin selle toreda marsruudi Dirhami-Nõva-Vihterpalu. Tundub tõsiselt huvitav ja seiklusrohke ettevõtmine, kuna otsest matkateed antud teekonnal pole, mis tähendab, et tuleb hakata ise kombineerima metsateid suurte teede ning põlluservadega. Umbkaudne kilometraaž peaks jäämas sinna 50km kanti, plaan on jagada see ära umbes 3 päeva peale ja vajadusel 1 päev otsa kui juhtub, et ei jõua õigel ajal õige bussi peale mis suunab Tallinna meie matkaseltskonna.

Sunday, March 2, 2014

3 kuud veel

Vaadates kalendrisse siis on näha, et kätte on jõudnud 2014 aasta 2. märts. 3 kuud veel siis on päike väljas, raske kooliaeg seljatatud ning võib rahus suve nautida. Ma muidugi ei mõtle selle all lõputuid pidusid ja pidevaid peavalusid, vaid seljakott selga ja Eestit avastama.

2014 aasta plaanid on suured. Esiteks tahaks teha 1 ''öö matka''. Põhimõttelist idee oleks teha paari päevane matk millest siis 1 osa läbiks öösel pealambi valgusvihu abli. Mõte tundub huvitav ju :)

Kuna 2013 aasta seisuga on ametlikult Vormsi läbi käidud siis peab hakkama ka uusi saari vallutama. plaanid olid Vilsanidle minna, aga kuna puudub transport siis see tuleks lükata järgmisse aastasse. Aga kuna Parts orgunnis meile ilusad porgandi karva rongid siis miks mitte kasutada neid kurjasti ära ning uurida natuke Eesti alumist otsa. Kuigi tõsi, need ilusad rongid vist alla otsa ei sõidagi ju... Olles aus, siis lõuanas sai käidud viimati algklassides ja selle pärast peaks nüüd kaotatud aja tagasi tegema ja võtma kätte ühe pikema matka Lõuna-Eestis.

Kui suvi käes siis kindlasti plaan tuleb juurde...Niiet tune in for more :)