Ega seda ei mäleta keegi, endast rääkimata... Miks ma valisin just matkamise arvutite ja muude tegevuste asemel. Eks kindlasti üheks pisikutekitajaks on isa...Tema on meid vedanud väikesest peale kalaretkedele nii Ermistu järve äärde Tõstamaal kui ka hiiumaale särge püüdma.
Teiseks põhjuseks võib olla see, et ma olen enamus oma lapsepõlve suvedest veetnud maal. Ronides mööda puid ning ehitanud onne mis küll kunagi valmis ei saanud, sest ennem tuli tüdimus peale kui asi ilmet võttis. Kuid kui ehitustuhin peale tuli siis tuli unustada kõik muu, isegi süüa polnud aega.
Viimaseks ja nähtavasti kõige suuremaks metsapoole kallutajaks on olnud linnas elamine. Kellel ei viskaks 24/5 paneelmaja nelinurksed toad üle? Tõsi, peaagu, et iga nädalavahetus saab maal käidud, kuid nagu tuleb välja siis sellest jääb väheks ja kaua sa ikka mööda seda ühte ja sama männimetsa jalutad. Seiklusi on vaja, vabaduse tunnet ja eelkõige seda vaikust mida sa paneelmajas elades kunagi tundma ei saa.
Oma elu esimese tõsisema matka tegin ma eelmise aasta juulis, kui sai käidud hea sõbra ja klassivennaga Vormsil. Elamus mis sugune, kuid saarel olles sai kiiresti selgeks, et õppida on veel palju. Nagu näiteks järgmine kord ma ei vea kaasa 5 paari T-särke ja 2x5L saarema vett, aga eks elu õpetab ja mida rohkem käid, seda rohkem tuleb kogemusi ning saad targemaks.
Matkaklubile panime me ''nurgakivi'' selle aasta talvel. Hetkeseisuga on meil 6 liiget, kellest 4'ga on plaan minna selle aasta 1. juulil taas Vormsit avastama ning katsume sellele imelisele saarele ringi peale kõndida. Kes nüüd teab, kui mööda kalda äärt, aga eks see selgub kohapeal.
No comments:
Post a Comment